Pühapäeval juhtus midagi huvitavat. Tulime õhtul kirikust tagasi ja väljas oli juba pime. Talv ju ikkagi. Astusin autost välja ja maja eesukse poole liikudes nägin silmanurgast midagi hiigelsuurt, mis nägi välja nagu tigu. Kõndisin külmalt ja sirge seljaga sellest mööda ja muigasin oma suurepärase fantaasia üle, sest nii suur ei saa ju ometi ükski tigu olla. J tuli minu järel ja sekund hiljem kuulsin, et see oligi tigu olnud. Väkk-väkk-väkk.
See pole veel kõik. Rääkisin, et käisime Outback Jackis söömas. S tellis eelroaks känguru- ja krokodilliliha. Ta andis üht neist mulle ka proovida. Ta ütles ka, kumb see oli. Mul läks meelest ära ja küsisin talt üle. Aga siis läks mul jälle meelest ära ja ma kolmandat korda enam ei julgenud küsida. Imelik ju. Igatahes oli see üks kahest ja ei maitsenud hästi. Selline hapukas ja vintske oli. Olen siiani kõikvõimalikes söögikohtades kanaga piirdunud ja tundub, et mu valik on igati õigustatud.
Kas ma juba seda rääkisin, et Dubai lennukis kogemata krevette proovisin. Ma arvasin, et see on salat. Pärast söömist isegi arvasin seda! Kuni nädalake hiljem ühes Perthi aasia toidu kohas avastasin sama asja kalade kõrvalt. Küsisin siis hirmuga, et mis need on, ja mulle teatati rõõmsalt, et krevetid. No tore siis.
No comments:
Post a Comment