Kirjutasin eile hästi pikalt neljanda päeva kohta, aga tuleb välja, et internet ei kuulu Austraalia tugevaimate külgede hulka. Ja vabandan selle eest, et mu blogi sissekanded siiani kirjanduslikult täiesti nullid on olnud, aga lihtsalt nii kiire on olnud, et ei raatsi palju aega klõbistamisele raisata. Vaadake neid märkmeid rohkem kui märksõnu minu tegemiste kohta.
Alates eilsest elan mõnda aega natuke teistsugust elu, sest Adam läks Sydneysse reisile ja olen siin nüüd tema ema ja õega. Oleme õhtuti kõik koos õhtust söönud ja Austraalia Masterchefi vaadanud.
Ühesõnaga eile selgus, et ainus film, mis on hullem kui Transformers, on The Land of the Lost. Käisime seda Tobiasega Joondalupi kinos vaatamas, sest teisipäevad on soodsa kinopileti päevad. Tobias on minu sõber Inglismaalt, ta on tegelikult minu venna vanune ja mängib kitra. Eile andis ta mulle Dunlopi medika ka, nii et varsti saan ehk tunde ka! Temaga me muidu hängisimegi eile peaaegu terve päeva Joondalupis ringi, otsisime tööd, käisime lõunat söömas, kinos ja lõpuks Central Parkis. Äge päev oli ja nalja sai!
Täna lasti mind esimest kord üksi linna avastama. Naljakas, kõik Eestis rääkisid ja hoiatasid, et võin ennast üksi tunda ja raske on niimoodi jne. Aga ma sain alles täna esimest korda üksi uksest välja! Ei saa kurta. Alguse asi võib-olla.
Ühesõnaga sõitsin Northbrige'i ja otsisin maksuameti üles, et üks väga oluline number hankida. Northbridge ise tundus olevat aasia inimeste kant; see oli tuubil täis igasuguseid aasia kohti. Ma muide ei suutnud kiusatusele vastu panna ja tegin (jälle) palmipuudest pilte. Jälle! Ma saan varsti austraalia palmidest fotonäituse avada. Ja teate mis?! Ma nägin täna oma esimest papagoid. Ta oli üleni valge ja istus ühe vana mehe ratta peal.
Õhtu lõppes jewellery party'iga. Kuidas iganes seda siis Eesti keeles ka ei nimetata. Kate kutsus mõned sõbrad kokku ja siis üks peretuttav näitas ja müüs omatehtud originaalseid ehteid.
Head ööd!
No comments:
Post a Comment