Oh, pühapäevad on alati mu lemmikpäevad!
Lõunaks sõime subway'd ja läksime kohalikku katoliku kirikusse. (PS! Kohaliku all mõtlen ma seda suburb'i, kus paikneme.) Tuleb tunnistada, et arvasin, et tunnen ennast seal imelikult. Katoliiklased ju. Aga sel pühapäeval jõudis mulle kohale, et Jumal on ju üks, ja see ütleb kõik. Ja mulle väga meeldis kogu teenistus, kuigi ma alati aru ei saanud, mida tegema või ütlema pidi. Preester õnnistas mind ja tänas veel isiklikult tulemast. Sõnum oli ka väga hea. Rääkimata õhkkonnast. Tahaksin sinna väga tagasi minna ja katoliiklaste elu paremini tundma õppida. See näitab mulle täiesti uut külge Jumalast, mida ma varem tundnud pole.
Õhtul tulid mõned inimesed külla ja mängisime Rockbandi. Ma olin enamasti bassi ja trummide taga. Trummid on ikka päris keerulised! Jällegi oli üks äge õhtu. Jällegi sain uusi tuttavaid.
Öö hakul istusime mõlemad Adamiga oma läpaka taga. Head nohikud :)
No comments:
Post a Comment