Suund: Perth

Kui ma väike olin ja lennukeid üle pea lendamas nägin, mõtlesin ma alati, et kes need õnnelikud inimesed küll on, kes saavad lennukis kaugele-kaugele maale sõita. Ja nüüd olen ka mina üks nendest olnud!

Lend kulges väga hästi. Kartsin, et mul hakkab maandumisel natuke paha, aga tunne oli täpselt sama nagu bussis. Emiratesi lennukid olid suurepärased - iga istme ees oli ekraan, kust sai filme ja telesarju vaadata, muusikat kuulata, mänge mängida jpm. Nii ma siis ei maganudki mitte ühtegi hetke, sest oli vaja üleval istuda ning James Blunti ja U2 kuulata, Family Guyd ja Simpsoneid vaadata, ja siis mõned filmid ka üle vaadata. No ja mängudest ma parem ei räägi, aga oodake - edasi läheb aina hullemaks!

Süüa sai ka korralikult, ma ei jõudnud kõike äragi süüa. Tuleb aga tunnistada, et sõin kogemata krevette (või noh prawn'e, neil vist eesti keeles eraldi nime pole). Väkk, ma ei teadnud mis need on...

Veetes kaks päeva lennukis, võib igasuguseid põnevaid inimesi kohata. Üks, kellega ma tuttavaks sain, oli üks tai tüdruk nimega Ba. Ajasime Londoni lennujaamas neli tundi juttu. Ta elu on olnud midagi sellist, mida mina vaid dokfilmides näen. Aga ta oli nii rõõmsameelne. Teine huvitav inimene oli Roch, üks srilankalasest kirurg Walesist. Aa ja rääkimata 13aastastest kaksikutest, kellega saime jutule siis, kui üks neist lennukis küsis, kas minuga ikka kõik korras on :) Nad olid mõlemad nii avatud ja sõbralikud, rääkisid kõigiga juttu, kes nende ümber istusid.

Dubais lennukist maha astudes mõtlesin, et kes see hull on, kes mingi hiigelsuure soojapuhuri sisse on lülitanud. Või tuleb see mattev kuumus lennukimootorist? Ei. Selline on lihtsalt 40-kraadine õhutemperatuur. Naiss.

Pidin sihtkohta jõudma kl 1 öösel, aga tehniliste probleemide tõttu Dubais (kus istusime kolm tundi 40-kraadise õhutemperatuuriga üsnagi kitsas lennukis kinni) jõudsime kohale pärast 3. Kartsin natuke tolli pärast, sest Lääne-Austraalias ollakse selles osas väga karmid. Aga see oli reisi lihtsaim osa. Ju ma siis ei paista nii kahtlane :)

Minu Austraalia sõber Adam oli mulle lennujaama vastu tulnud. Kõigepealt sai ta kohe naerda, sest tema autos tahtsin esimese asjana juhikohta sisse võtta. Siin on liiklus lihtsalt vasakpoolne ja ma ei osanud leida rooli sealt, kus ma selle leidsin. Olime hommikul seitsmeni üleval ja ajasime juttu, to catch up.

Ja muide. Oma esimese känguru nägin ära juba sel samal öösel ühest pargist mööda sõites!
Jah, algus oli hea. Isegi väga hea.