Kogu see Sydney periood möödus lausa märkamatult. Kaks kuud. Eks muidugi on tore tagasi Eestis olla, kodus pere ja sõprade keskel. Aga tegelikult igatsen Sydneyt ja eriti oma Sydney sõpru. Need kuud seal olid mu elu parim aeg!
Olen vahel hirmuga mõelnud, et mis siis, kui ma oleksin mõne teise hosteli või hoopis teise linna valinud. Ma ei oleks just neid inimesi kohanud. Ja see mõte hirmutab mind, sest sel juhul oleksin ma nii paljust ilma jäänud. Ma kohtasin inimesi, kes jäävad mu südamesse, inimesi, kes mu elu muutnud on. Eestist ei olnud raske lahkuda, sest ma teadsin, et saan siia oma inimeste keskele alati tagasi tulla. Raske oli lahkuda Sydneyst, sest ma tean, et neid inimesi ma oma elus enam ei kohta. Vähemalt mitte samal kujul.
Esimene postitus üle nii mitme kuu ja nõnda negatiivne! Vabandan. Midagi on ju positiivset ometi ka. Kindlasti on! Mul lihtsalt hetkel ei meenu.
Aga olen tänulikult meelestatud.
