Lugesin just üht artiklit. See on peaaegu et naljakas, kuidas vahel täpselt õigel hetkel sinu teele just see õige asi satub. Tegelikult lugesin küll vaid selle artikli esimest punkti, aga vahel lihtsalt on mõni asi nii inspireeriv, et uue info omastamine mõnda aega enam kõne allagi ei tule. Asi peab settima.
Tegelikult oli point lihtne - järgi oma südant. Ära lase oma probleemidel end juhtida - las seda teevad hoopis su unistused. Ela sellist elu, nagu sa tahad. Tee vigu, komista ja proovi uuesti. Isegi kui sa komistad ja kukud tuhandeid kordi, ei pea sa vähemalt hiljem mõtlema, mis oleks võinud saada, kui oleksid proovinud. Ära lase teistel kustutada oma "tuld". Proovi seda, mida tahad proovida. Mine sinna, kuhu tahad minna. Jne.
Kõlab nii lihtsalt. Ma olen seda kümneid kordi mõelnud, aga millegipärast tegudeni jõudmine enam nii lihtne ei ole. Millel ma ikkagi lasen oma elu juhtida? Ikka pigem probleemidel, takistustel ja hirmudel. Ja kellel ma lasen oma elu juhtida? Ikka teiste inimeste ja tegelikult kogu ühiskonna ootustel. Ma olen nendes asjades nii kinni, et ma isegi päris täpselt ei tea, mida ma siis ikkagi tegelikult tahan ja kes ma üldse olen.
Tahaks end sellest kõigest lahti raputada. Nii et ma saaksin puhtalt lehelt enda unistuste leidmist ja täitmist alustada.
Tegelikult hakkasin ma seda postitust kirjutama juba mõni nädal tagasi. Ja vahepeal toimusidki mu elus esimesed suured muutused - unistustele lähemale! Ja nagu selliste suurte kannapöörete aegu ikka, lubasin ma endale, et edaspidi ma enam enda hirme ja teiste ootusi ei kuula. Kuulan hoopis oma südant.
Ehk seekord läheb läbi.
