Võiks ju arvata, et elus on vähemalt mõni asi, mis loomulikult tuleb ja mida õppima ei pea. Näiteks nagu hingamine. Aga tuleb välja, et mõni (khm) vajab isegi selles järeleaitamist.
Lugesin selle kohta just päris palju, kuna olen eluaeg suu kaudu hinganud. Vahel ikka proovin nina kaudu ka, nagu arst kunagi soovitas, aga enamasti tekib siis tunne, et ei saa piisavalt õhku. Nii et ma ei ole sellega ära harjuda suutnud. (Ehk siis ma ei ole end lihtsalt piisavalt motiveerinud.)
Nüüd aga sain tänu uuele infole aru, et ütlus "suu kinni, süda jahtub ära" on sada protsenti tõsi! Lausa otseses mõttes - suu kaudu õhku sisse hingates ei jõua õhk kehatemperatuuriga nii palju kohaneda, kui see nina kaudu jõuaks, seepärast saabki organism liiga külma õhu osaliseks. Rääkimata igasugustest muudest jamadest, mida selline hingamine endaga kaasa toob.
Siit siis eesmärk selle aasta kevadeks: õppida hingama nina kaudu!
