September 22, 2016

Kuidas me teatris käisime

Alustasime sügishooaega aktiivselt ning käisime ükspäev Nukuteatris Ellu esimest etendust vaatamas. Kui välja arvata ebaõnnestumiste rida, mis kohalejõudmisele eelnes, on muljed väga positiivsed.



Võiks ju arvata, et kui üldse midagi valesti minna võib, on see väsinud või rahutu laps, kes ei viitsi ühe koha peal paigal püsida... Aga oh ei! Ellu istus viksilt ja viisakalt mul süles ning jälgis kogu etendust põnevusega. Kusjuures ükski laps ei hakanud seal kordagi isegi nutma! Tõsi küll, etendus oli ka piisavalt lühike ning nad oskasid hästi nii väikeste laste tähelepanu püüda.

Aga viltu läks kõik sellele eelnev. Olin nimelt kindel, et algus on kell 1, ja kuna Ellu praegu über-vara hommikuti ärkab, panin ta kell 10 juba "lõuna"unne. Suur oli siis minu üllatus, kui avastasin, et etendus hoopis kell 11 hakkab... Õudne! Lasin lapsel siiski vähemalt 40 minutit täis magada, samal ajal sättisin ennast valmis ning panin asjad kokku ja esikusse valmis. Piletil oli muidugi kirjas, et hilinejaid sisse ei lasta... No pressure! 

40 äratasin siis lapse üles (maailma halvima ema tunne oli, ma üldjuhul lasen tal ikka alati magada, ükskõik mis plaanidega see vastuollu läheb). Panin tema ka kiiruga riidesse ja jooksime välja. Käruralliga alustades vaatasin kella - 54. Tundus lootusetu, aga kuna juba nii kaugel olin, hakkasin siiski jooksma. Õnneks on Nukuteatri Pelgulinnas asuv maja meile üsna lähedal. Veidike ekslesime siiski ringi ning suur finaal saabus maja ees trepil, kus ei olnud vankrite jaoks kaldteed vms. Aga vinnasin kogu kupatuse üles ja tungisin kuidagi isegi kahepoolsest uksest sisse. Edasi aitas üks lahke tädi vankri garderoobi, samal ajal sain mina, Ellu kaenlas, üles saali kapata.

Lõppaeg? 11.04. Arvestades olusid isegi hästi. Muidugi olime meie ainsad hilinejad, teised istusid ammu korralikult oma kohal ning jälgisid juba etendust. (Ausalt öeldes olin lootnud, et alustatakse 5 minutit hiljem, et minusugused ka kohale jõuaksid. Selgus, et minusuguseid pole...) :D

Ühesõnaga oli see kokkuvõttes siiski hästi tore kogemus, mis sest, et ma suure osa ajast lõõtsutasin nii et vähe pole, higi tilkumas ja juuksed sorakil. Ja lahe oli see, et ka lapsevanematele visati kildu, nii et naerda sai päris palju.

Pärast läksime Elluga teatri kohvikusse, sõime saiakest (muud polnudki) ja tema mängis päris pikalt veel sealses mängunurgas.

Vot selline mõnus date oli meil! :)

Pärast mängunurgas oma uute lemmikutega - kühvli ja harjaga :D

Hakkasin mõtlema, et me elame ikka nii toredal ajal, kus juba nii pisikestele korraldatakse päris palju. Olen ka muidu pigem aktiivse elustiiliga, nii et liikumine vaid trajektooril kodu-mänguväljak ei kõla just kõige vahvamalt. Niisiis käingi lapsega päris palju ringi ja avastame eri kohti. Eile käisime näiteks Artise beebikinos (kus Ellu küll magas) ja homme lähme Estoniasse kontserdile (mis vist juba ammu välja müüdud on).

No comments:

Post a Comment