Raamidest

Taas kord pean ma oma postitust alustama sõnadega "ma mõtlesin" - ma ei tea, kas ma mõtlen liiga palju või on mind tabanud uudsete ideede puudus, aga igal juhul täna mõtlesin ma sellele, et tahaks vahel osata välja lülitada oma mõtlemise seda osa, mis ühiskonna ettekirjutusi järgib. Et ma ei mõtleks (alateadlikult) sellele, mida ühiskond minust ootab, kuidas ma peaksin käituma, mida ma peaksin tegema, mida ma üldse võin teha, mis ei tule kõne allagi jne jne jne. Selliseid ettekirjutusi on tuhandeid ja need valitsevad meie üle isegi siis, kui me otseselt selle peale mõelda ei oska. Aga ma väga tahaksin teada, et kui kõik see välja lülitada, siis mis inimene ma oleksin? Mida ma teha armastaksin? Kus ma oma elus oleksin? Mida ma tahaksin?

Üritan seda ette kujutada - ma ei teaks, mida Eestis ühelt naiselt oodatakse. Mis oleks noorele naisele "sobiv" töökoht, mida temalt veel oodatakse, kuidas ta käituda ei tohiks, mida ta teha ei tohiks jne. Tõenäoliselt oleksin ma hoopis keegi teine. Ja tõenäoliselt teeksin ma vaid seda, mida armastan. Võib-olla oleksin ma juba jõudnud selleni, mis minu jaoks tõeliselt oluline on.

Aga seda ei saa välja lülitada. Tahame me seda või mitte, me mõtleme ikka ühiskonna ettekirjutatud raamides. Seda vähemalt suurema osa ajast. Mõni aeg tagasi postitasin siia pildi tekstiga "think outside the box". Ja seda see minu jaoks laias laastus tähendabki ja sellepärast see loosung mulle nii väga korda läheb. Mulle tundub üha enam, et tõelise-tõelise õnne ja suurte tegudeni jõuab vaid see, kes aeg-ajalt raamidest ka väljapoole piiluda oskab.
Olgu tegu siis ükskõik millise eluala või eluvaldkonnaga.