Kolmanda trimestri mõtted

Kudusin uuele beebile sokid ka juba :)

Täna on mul harukordne vaikne hetk õhtul ja harukordselt on mul veidikene ka energiat... :D Nii et on suurepärane võimalus taas mõned mõtted kirja panna.

Olen juba tükk aega märganud muutust oma mõtetes ja tunnetes seoses uue beebi tulekuga. Rasedus oli kogu aeg veel üsna alguses, ka liigutusi hakkasin ma poisiga hiljem tundma kui Elluga, nii et mingis mõttes oli ta nagu pidevalt justkui veidi utoopiline. See on küll mu teine rasedus ja laps, aga endiselt on kuidagi uskumatu ette kujutada, et päriselt on üks uus elu, uus inimene minu sees alguse saanud ja kasvamas.

Teisalt oli kuskil kuklas pidevalt ka hirm, kuidas elu kahe nii väikese lapsega välja hakkab nägema. Mul pole praegu isegi veel ju autojuhilube, et meid ringi sõidutada. Kuidas nad omavahel läbi saama hakkavad? Kuidas Ellu lepib sellega, et ta polegi enam ainus? Kas mul jätkub ikka piisavalt energiat või olen ma igaks õhtuks totaalne närvipundar? Kas ma üldse mäletan kogu seda beebimajandust? Elluga olime me ju esmakordsed vanemad ja iga asi võttis kahe pealegi kaua aega, nüüd tuleb mängeldes kahega toime tulla. Ja nii edasi, ja nii edasi.

Aga viimasel ajal on kõik justkui muutunud. Kolmanda trimestriga on asi reaalsemaks muutunud ja millegipärast tekitab see just positiivsust, mitte hirme juurde. Tunnen tohtutut ootusärevust, rõõmu ja kindlustunnet, et saan ilusti hakkama ja meil saab lõbus olema. Ootan juba selle väikese kutiga kohtumist nii väga, et muudkui loen nädalaid ja päevi tähtajani. See muidugi ei tähenda, et see küsimustelaviin kadunud oleks. Ei, need on ikka alles, aga need pole lihtsalt enam tähtsad. Pealegi laabub kõik alati ka ilma muretsemata ja ülemõtlemata, nii et milleks selle peale aega raisata? Ma juba ootan põnevusega uut kratti meie segasummasuvilasse :)

Ka kõhubeebi on muutunud väga aktiivseks, muudkui põtkib ja annab endast märku. Kohati tundub, et tal on mitu paari käsi ja jalgu, kuidas muidu suudab ta korraga igale poole lüüa? Nende liigutuste kaudu on tunda, et ta ongi kohe täitsa päris inimene. Oma tahtega ja enda moodi. Tema ise.