Fotoblogi: minu KODU

Tegin täna teoks ammuse plaani jäädvustada oma kodu kõikvõimalikud nurgad ja nurgatagused :) Pilt pidavat ütlema rohkem kui tuhat sõna, seega tuleb siit üks väga pikk essee minu kohta :)

Avastasin selle täiesti juhuslikult ühelt täikalt Gentis. Kui tavaliselt üritatakse reisilt tulles pagasisse mahutada kõikvõimalikke komme ja suveniire, siis mina proovisin kohvrisse toppida seda suurt metall-lahmakat :) SUCCESS!

Esiplaanil olev väike lihtne Itaalia kann valmistab maailma parimat kohvi!

Vana ja uus kohtuvad. Klaasi taga on nii vanaemale kuulunud imeilus portselan, vanatädi puljongikausid kui ka minu enda ostetud uuemad nõud.

Kulbiga on selline naljakas lugu, et sain selle kunagi ammu hoopis oma vanaisalt ja nüüd seisab ta pjedestaalil.

Pajalapid heegeldas ema. Köögirätid peitsin selle ilusa rätiku taha, millele on kellegi osavad käed ka pitsi ümber heegeldanud.

Vanaemale kuulunud kott.

Diivanikatte, muide, on valmistanud minu teine vanaema. Väiksema padja tegin ise iidsetel aegadel, kui koolis üks selline projekt vaja ette võtta oli.

Kapi kõrval on mul spetsiaalne ruum sellistele asjadele. Pildilt on paista Trepikoja bänd, Austraalia pangast saadud kiri "The difference is  you", kuulus tsitaat "Ceci n'est pas une pipe", Käsmu kirik, mõnest Euroopa kunstimuuseumist saadud kleepsud ja muu sarnane. Väärtuslikud mälestused.

Selle avastasin ühest käsitööpoest Haapsalus ja no sellist asja poodi maha jätta lihtsalt ei ole võimalik, nii et nüüd ta kaunistab minu WC-d :)

Päris pikk postitus tuli. Aga asi on seda väärt.
Minu jaoks.