Ma olen seda blogi pidanud juba üle kolme aasta, aga ma vist pole eriti selgitanud, miks ma seda üldse teen. Ma ei arva, et mul midagi eriti põhjapanevat öelda on. Ma arvan, et pigem on blogi hea iseendale - mõtteid on peas nii palju, neid aga kirja panna üritades jõuab ka ise nii mõneski asjas selgusele. Lisaks on kunagi huvitav oma aastatetaguseid postitusi lugeda ja vaadata, kes olid sa siis, mida mõtlesid-tegid, ja kes oled nüüd.
Aga tegelikult mul lihtsalt on vaja kogu aeg kirjutada. Kui ma ei kirjuta siia, siis ma kirjutan oma märkmikusse. Või Notepadi ja salvestan faili oma arvutisse. Või oma teise märkmikusse. Või paberi peale. Või kalendermärkmikusse. Või Facebooki. See on nagu hasart sellest, kas sa suudad oma mõttes mõlkuvad liikuvad ja elavad ideed panna staatiliselt paberile, nii et nad ka seal sarnaselt elama hakkavad. Sest tegelikult on oma mõtteid ju üsna raske väljendada täpselt sellisena, nagu nad sinu sees on.
Ja seda ma õpingi. Ma ei tea veel, miks.
No comments:
Post a Comment