Et siis entusiasm. Mul tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus minu peale vaadatakse veidi viltu, kui ma mõnda asja "liiga" entusiastlikult suhtun. Aga mina jälle ei suuda teha midagi ilma entusiasmita - milleks üldse teha midagi, mida sa ei armasta? Ma kas teen midagi TÄIEGA või pigem ei tee siis üldse mitte.
Muidugi mõtlen ma seda mõistuse piires - ma ei räägi õppimisest, koristamisest ja muust, mis tuleb ära teha. Oma kohustuste ja oma sõna taga tuleb seista. Kuigi ega natuke entusiasmi ka selliste tegevuste puhul mööda külge maha just ei jookse. Aga üldjuhul ma arvan, et elu on liiga lühike, et raisata seda millegi sellise peale, mida sa ei armasta. Keegi ei pea leppima keskpärase eluga.
No comments:
Post a Comment