Je suis... Aga kes siis? Viimase aja sündmused Prantsusmaal panevad mõtlema ja peavadki ilmselt seda tegema. Selge on see, et vägivald on ükskõik millise olukorra lahendusena vale. Selge on ka see, et meil on sõnavabadus (tänapäeva kirjus maailmas poleks muu mõeldavgi).
Aga paratamatult on sellel lool ka teine pool ja ma hakkasin mõtlema, mis on üldse sõnavabadus. Kas see, et me võime mõnitada, keda tahame? Sõnavabadus võiks ju ideaalis eksisteerida koos viisakuse ja vastastikuse austusega. Sõnavabadus on väga hea väärtus, mille poole püüelda ja mida kaitsta, aga seejuures ei tohiks kõiki muid väärtuseid jalge alla tallata.
Ja siit edasi: mis on ausus. Kas see, et ma võin kõik mõtlemata välja pahvatada? Ausus võiks ideaalis eksisteerida koos taktitundega. Ka ausus võib väga kergelt mõnitamiseks üle minna, sest mulle tundub, et ma lihtsalt väljendan ausalt oma mõtteid.
Ja nii edasi ja nii edasi.
Ühesõnaga panevad need sündmused kaasa tundma mõlemale nn osapoolele (kuigi tegelikult siin ilmselt polegi osapooli, vaid mingis mõttes meie kõik).
No comments:
Post a Comment