Lugesin hiljuti Nick Hornby raamatut "How to be good". See on üks väga-väga kreisi stoori, aga ma ei hakka sellel pikemalt peatuma. Raamat sai päris kiiresti läbi - mitte sellepärast, et mulle nii väga jutustatud lugu meeldinud oleks, ei, aga ma tahtsin näha, kus autor selle loo lõpetab. Ilus ja päikeseline lõpp oleks liiga naiivne ja ebausutav. Aga samas võtta ära igasugune lootus? Seda ka nagu ei taha.
See raamat haaras mind väga endasse ja pani mõtlema sellisele imelikule nähtusele nagu "hea inimene". Hea inimene ei ole HEA inimene. Headus ei ole pelgalt filantroopia. Samuti pani see mõtlema igapäevaelule, rutiinile ja harjumustele abielu kontekstis. Ehk siis kõigele sellele, millest see teos on.
Nüüd võin ma edasi liikuda, Katie ja Davidi kogemusest õpitu kõrva taga, aga kui Katie vaatas taevasse ja ei näinud seal midagi, siis mina tean, mille ma sealt leidnud olen. Ja minu loos on see lootus juba olemas.
No comments:
Post a Comment