Esimest ja viimast korda sõin (tegelikult maitsesin) ma karaskit kord ammu-ammu ühel klassiekskursioonil. Aga üsna ruttu pärast esimest ampsu sai mulle selgeks, et minu lemmiktoit see ei ole. Ei tahtnud siiski lahket perenaist solvata ja nii eemaldusin ma vaikselt laua juurest hobuste juurde... Ja üks hobune sai see päev natuke teistmoodi toitu.
Täna otsustasin siiski seda oma ja hääd Eesti asja proovida. Et talle teine võimalus anda. Ja muljed? Ütleme nii, et kahjuks pole ühtegi hobust läheduses...
No comments:
Post a Comment