Katkend Milan Kundera raamatust "Teadmatus":
"Selle ajani on ta näinud aega oleviku seisukohast, see liikus edasi ja neelas tulevikku. Ta pelgas selle kiirust (kui ootas midagi ebameeldivat) või vihastas selle aegluse peale (kui ootas midagi ilusat). Seekord ilmus aeg talle hoopis teistmoodi. Enam pole see võidukas olevik, mis tulevikku vallutab, see on võidetud ja vangistatud olevik, millest minevik on jagu saanud. [...]
See tunne, see võitmatu soov tagasi minna paljastab talle korraga mineviku olemasolu, mineviku väe, tema mineviku väe. Tema elu majja ilmusid aknad, mis on suunatud tahapoole, selle poole, mida ta läbi on elanud; nüüdsest pole tema elu ilma nende akendeta enam mõeldav."
No comments:
Post a Comment