Naljakas on see, kuidas mingid imelikud asjad tulevad meelde. Täna ma näiteks mõtlesin seda, kuidas ma tohutult igatsen Sydney kalaturu järele. Ja ma isegi ei söö kala! Noh, vähemalt ametlikult. Tegelt õpetaks üks prantslasest sõber mu siiski tuunikala sööma ja Eestis tagasi olles olen andnud võimaluse ka lõhe-kodujuustu kastmega pannkookidele ja lõhevõileivale. Aga seda kalaturgu ei igatse ma siiski kala pärast. See on lihtsalt selline väga erilise hõnguga eriline koht. Tähtis osa linnas. Üks mu sõber töötas paadi peal ja nende sadam oli täpselt seesama kalasadama oma.
Aga see on kõigest üks väike killuke minu Sydney mõtetest. Praeguseks siiski ehk piisab just sellest ühest killust.
No comments:
Post a Comment