Millalgi tahan kindlasti kirjutada pikemalt kodusest elust kahe väikese lapsega, aga täna heietan hoopis potitamise teemadel. Või õigemini selle ebaõnnestumise teemadel :D
Tean, et vanasti oli kombeks panna laps potile kohe, kui ta istuma hakkas. Algul plaanisin Elluga sama teha (nii on ju "õige"!), aga kui aeg sinnamaale jõudis, tundus see kuidagi absurdne. Esiteks oli ta alles nii väike ega saanud asjast ise üldse aru, teiseks poleks ta ju ise võimeline poti peale minemagi. Niisiis lükkasin kogu ettevõtmise sellele ajale, kui tal jalad all on. Tundus loogilisem.
Aastasena see tore aeg käes oligi. Selleks ajaks olin potitamise teemat rohkem uurinud ja teadsin, et põiekontroll ja parem arusaam kogu ettevõtmisest tekib heal juhul 1,5selt ja pigem isegi hiljem. Niisiis lükkasin potitamist taas edasi, sest jällegi ei tahtnud hakata lapsele niisama lisastressi tekitama. Pealegi pole meil potitamisega kiiret, kuna lasteaeda ta veel ei lähe. Minu suureks üllatuseks on ka perearstid minuga ühel nõul olnud ja soovitanud pigem mitte liiga vara poti"trenni" teha.
Nüüd kui ta kaheseks saama hakkas, ootasin kogu aeg justkui mingit märki, mis näitaks, et ta ka ise selleks rohkem valmis on. Ühel hetkel hakkaski ta oma mähkude peale osutama. Ilmselt siis, kui pissi tuli. Hakkasin siis suure hurraaga pihta. Kujutasin juba ette, kuidas paari päevaga meil asi käpas on, ja pakkisin mõttes mähkusid kokku. Haha! :D
Lasin Ellul siis aluspükste väel olla. Ta tegi kõik hädad kenasti pükstesse ja mina sain oi-kui-palju põrandaid ja riideid pesta. Kui veidi aega edasi läks, hakkas ta pärast pissimist minu juurde tulema ja nentima, et "oi!".
Plaanisin teda küll potile viia, kui näha, et tahab häda teha, aga see ei toiminud. Esiteks polnud mind tihti lihtsalt kohe ta kõrval, kuna tegelesin parajasti beebiga, tegin süüa, koristasin või muud säärast. Teiseks polnud ta lihtsalt nõus potile istuma ja sundida ju ka ei saa, see tekitaks vaid trotsi juurde. Aga otsustasin asja siiski rahulikult võtta, aega ju on. Vahepeal arvasin, et äkki on pissipott liiga kõrge, nii et ostsin uue ja madalama. Ei, asi polnud selles :D Siis mõtlesin, et ehk tahaks ta rohkem meid jäljendada, ning ostsin vetsupotile lastekaane. Ei, asi polnud selles ka :D Mulle tundub, et see istudes pissimine on tema jaoks lihtsalt võõras ja harjumatu, kuna siiani pole ju vahet olnud ja häda on alati saanud n-ö käigu pealt teha.
Olen siis üritanud kaval olla ja eri lähenemisi proovida. Olen teoreetiliselt rääkinud, kuhu pissi ja kaka käivad, üritades samal ajal mitte pinda käia. Oleme nukusid potile pannud. Vetsus kaasas on ta minuga nagunii enamus ajast käinud. Oleme "Potiraamatusse" kleepse kleepinud. See raamat tegi potiteemale kena sissejuhatusse, aga enam pole ma seda kasutanud, kuna tahaks siiski, et ta istub potile pissimise jaoks, mitte kleepsu saamiseks. Oleme teinud pause, et kogu sellest teemast puhata.
Laenutasin ka raamatu "Varakult potile", kus lisaks varajasele potitamisele jagatakse niisama nippe. Tegelikult tahtsin raamatut "Potile vähem kui päevaga", aga minu raamatukogus seda polnud.
Praegu on asi niikaugel, et Ellu on nõus potil istuma (peaasi et püksid jalas on ja sinna mingit häda tegema ei pea! :D). Aga lähen siiski asjaga kaasa, vaatame koos, kas pissi tuli, pühime peput ja tõmbame pärast suures potis vett peale. Tundub, et talle pakub see huvi ja vaikselt võiks teda suunata edasi...
Põhiprobleemiks on ilmselt ka see, et kodus olemise aeg on nii väike. Hommikul läheme üldiselt pärast hommikusööki kohe õue ja tuleme koju alles lõunauinakuks. Ja kui õhtul issi koju tuleb, on ka tihti juba muud käimised. Niisiis on ilma mähkuta aega seni jagunud vaid pärastlõunaks. Muidugi võiks ka õue ilma mähkuta minna, siis peaks ilmselt lihtsalt viis paari pükse kaasa võtma ja mõned nädalad ainult mänguväljakutel käima :D
Siiski olen ise (veel) tegelikult positiivne ja loodan, et ühel hetkel käib see klõps tal ära ja praegune aeg vajub minevikku. Kooli pole veel keegi ju mähkudega läinud, räägitakse :D
No comments:
Post a Comment