Kolimine ise oli kohutav nagu alati. Mida rohkem ma siin asju lahti pakkisin, seda suurem kaos tundus tekkivat. Eriti kui üks kolijatest on aktiivne 1,5aastane, kes väljavõetud asju tagasi paneb ja uusi nende asemel välja võtab... :D Aga hakkama me saime ja oleme isegi enamik asju üles leidnud.
 |
| I was! |
Lisaks sellele on väga palju energiat neelanud lihtsalt rase olemine. Midagi pole teha, ma lihtsalt pole see roosa ja rõõmus särav rase, kes end eriti erilisena tunneb ja õndsalt naeratades ringi liugleb. Pigem olen väsinud, kergesti ärrituv ja pidevalt näljane. Noh ja igasugu muud sada häda veel.
Suurem osa päevast kulub praegu söögitegemisele (3 x), lapse magama panemisele (2 x), õues käimisele (1-2 x). Lisaks on igapäevaselt hunnik koristustöid ees ootamas ja tahaks ka lapsega võimalikult palju lõbusat-arendavat ette võtta (kleebime, joonistame, voolime, uurime raamatuid, mängime magnetitega jne jne jne).
Ühest küljest tundub, et olen nagu orav rattas, teisalt jällegi nagu ei teegi suurt midagi peale selle argirutiini. Eks asi on ilmselt ka selles ühtlaselt hallis ja hämaras talves ning kiires jõuluajas. Samuti üritan tööprojekte vaikselt kokku tõmmata, et varsti taas dekreeti jääda.
Tegelikult pole üldse hullu. Jõulud on mu lemmik aeg aastas ja siis on alati midagi erilist justkui õhus. Homme lähme Ellu esimesele ametlikule jõulupeole, mida ma juba väga ootan. Ja siis ongi vaid paar kuud veel jäänud ja me kohtume lõpuks ometi oma pere värskeima liikmega. Seda ootan ma samuti juba väga-väga!
Ilusaid pühi! :)
No comments:
Post a Comment