Minu esimene mälestus seoses raamatukoguga on üks pärastlõuna, kui käisime emaga linnas jalutamas. Kui me Rahvusraamatukogu juurde jõudsime, küsisin mina, mis selles suuuuures majas on, ning ema vastas, et raamatukogu. Ja seletas lahti, et seal saab igasuguseid raamatuid lugeda. Selle peale tahtsin mina muidugi kohe sinna minna, kuna ma aga isegi lugeda veel ei osanud, polnud ju mõtet...
Ju siis sellest ajast peale tekkiski minus idee raamatukogust kui ühest suurepärasest kohast ning vastupandamatu soov sinna minna.
Muutunud ei ole see tunne siiani. Kui ma tahan midagi ägedat teha, lähen ma raamatukokku! Vahel meeldib mulle seal päris pikalt olla, et raamaturiiulite vahel tuhnida ja need kõige paremad raamatud üles leida. Vahel meeldib mulle seal tööd teha - õhkkond on mõttetööd toetav ja seega saan alati väga palju tehtud! Kui ma lähen sinna mõne uurimuse jaoks materjali koguma, saan alati ka inspiratsiooni ja motivatsiooni lisaks füüsilisele materjalile endale.
Ma siis lähen raamatukokku nüüd.
Punkt praegu.
No comments:
Post a Comment